1565. aastal raputas Borrowdale'i kihelkonda Inglismaal hävitav torm. Kui üks elanikest välja tormijärgseid kahjustusi vaatama läks, pani ta tähele ühte ümberkukkunud tammepuud, mille juurte küljes oli midagi helkivat ja musta...
1599. aastal kirjutas itaalia loodusteadlane Ferrante Imperato, et "pliiats on praktilisem kui sulg ja tint. Need jooned, mida tõmmatakse, on nähtavad mitte ainult valgel taustal, vaid helkimise tõttu ka tumedal"...
Saksamaa linnas Nürnbergis arenes samal ajal välja terve pliiatsitööstus, kuna sealsed elanikud olid leidnud viisi pliiatsi masstootmiseks.
Nende grafiit oli aga inglaste omast kehvem. Borrowdale'i kuninglikud kaevandused tarnisid maailma parima...
Grafiiti kadus aga jätkuvalt. Kasutusele tuli võtta karmimadabinõud. 26. märtsil 1752 võttis (Briti) Ülemkoda vastu seaduse "MustaPlii Kaevanduste efektiivsemaks kaitsmiseks Varguste ja Röövimiste vastu"...
1793. aasta oli pliiatsi saatuses pöördeline. Prantsusmaa kuulutas Inglismaale sõja (vt. lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/War_of_the_First_Coalition ) ja jäi seega ilma brittide esmaklassilisest grafiidist...
Conté pliiats leidis kiiresti tee sõjaväestaapidesse ja lahinguväljadele. Kui sulg oli mõõgast teravam, siis pliiats oli sulest tugevam, kuna sellega sai kirjutada ka märjale paberile. Üsna ruttu selgus, et külluslik pliiatsite arsenal oli sama oluline...
Sõja lõppedes sõitis noor ameeriklane Armand Hammer Venemaale traktorivabrikut püstitama. Kuid ühel 1925. aasta päeval, kui ta pliiatsit vajas ja selle ostis, oli ta jahmunud kohutavalt kõrgest hinnast – 52 USA senti...